6. detsembri hommikul olid Alu koolis esmakordselt külas Raplas elavad kirjanikud Andres Ehin ja Ly Seppel. Nad lugesid jõuluaega sobivaid luuletusi, näitasid oma raamatuid ja kõnelesid jõuludest.
Mis jäi meelde. Mõned katked 2. klassi õpilastelt.
Külas käisid Ly Seppel ja Andres Ehin. Neil on kolm tütart. Nende üks laps on ka luuletaja. Nad rääkisid, et kõige parem kink on ise tehtud kink. Nad tahaksid, et jõuluajal mitte keegi ei peaks mööda poode ringi käima ja kinke otsima. (Poiss)
Nad rääkisid, et kui nemad olid alles väikesed, oli sõda. Kui nemad olid väikesed, siis ei tohtinud jõulusid pidada. (Poiss)
Andres Ehini ja Ly Seppeli lapsed küsisid nendelt mõistatusi. Näiteks nii: Seitse ja seitse, aga ei ole neliteist.
Andres ja Ly on kirjanikud ja nad elavad Raplas. Ja neil on kolm last. Nende lapsed kirjutavad ka luuletusi. Andres luges meile luuletust neegrist. Nendel olid nii ehedad luuletused. Ta oli Raplast ka ühe raamatu kirjutanud. Ükskord tuli nende tütar ja võttis Ly seelikusabast kinni ja küsis: Miks me kõik oleme olemas?
(Tüdruk)
Mulle meeldis neegriluuletus ja ka need teised luuletused ja laulud. Nad tõid raamatuid kaasa. Nad rääkisid, et ükskord küsis nende laps, et miks me olemas oleme. Ly ütles, et kui mina oleks näiteks 200 aastat tagasi sündinud, siis oleks ma juba surnud ja lapsed ei küsinud temalt enam. Kui nemad väiksed olid, siis ei lastud jõule pidada. (Poiss)
Meelde jäi: 7 ja 7, aga ei ole 14. V: 77. Mõlemad olid vanad. (Ma ei tea kui vanad).
Jõulumeisterdused: Panna ämbri sisse vesi, jäätub ära, pane küünal peale, ongi valmis. (Poiss)
Kingitus võib olla kasvõi lumememm õues. (Tüdruk)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar